OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

19.01.16, 15:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Parts ei mõista praegust hüsteeriat

„See polnud mitte ainult õige otsus, vaid see oli absoluutselt õige otsus,“ ütles endine majandusminister Juhan Parts Auvere elektrijaama ehitamise mõttekust kommenteerides.

Kaisa Gabralajakirjanik

Partsi sõnul on Auvere elektrijaam oluline varustatuse ja julgeoleku kaalutlustel.

Partsi sõnul on Auvere elektrijaam oluline varustatuse ja julgeoleku kaalutlustel. Foto: Raul Mee

Kommentaar

Endine rahandusminister Jürgen Ligi:

"Utah otsustamise juures ma pole olnud, valikut ega teostust ka ei oska kiita. Üldine idee eksportida oma põlevkivialaseid oskusi on õige.

Energeetikas on väga halb konjunktuur, mida varade ümberhindamine peegeldab. Keegi ei prognoosinud Eesti Energia investeeringute ajal sellist nafta hinda. Aga Auvere oli ka suuresti julgeolekupoliitiline otsus, soov tagada kodumaine energiatootmine ja Ida-Viru töökohad. Arvestused on osaliselt seondunud õlitööstuse jääkide põletamisega, ent allahindlusi saanuks vältida ka EE loodud biokütuse potentsiaali ära kasutamisega. Kuna see on ka odavaim viis arendada taastusenergeetikat ja täita Eesti kohustusi, olen toetanud EEle seatud piirangute kaotamist. Kokkulepe on siin paraku poolik."

Täna teatas Eesti Energia juhatus otsusest hinnata madalate energiahindade tõttu alla Auvere elektrijaama ja Utah' projekti väärtus, kokku 65,6 miljoni euro võrra.

Äripäev küsis kunagiselt majandusministrilt Juhan Partsilt, kelle initsiatiivil Auvere jaama rajama hakati, kas praegu vaadates oli see õige otsus.

„See polnud mitte ainult õige otsus, vaid see oli absoluutselt õige otsus,“ kommenteeris Parts telefonis Auvere jaama ehitamise otsust. Ta lisas, et võib selle mõttekust ja vajalikkust põhjendada terve viie ajalehepoogna pikkuselt, sest tema hinnangul on sel teemal palju jama kirjutatud.

„Mitte nõukogu ei olnud vastu tookord (Auvere plaanile – toim), vaid küsis valitsuselt nõusolekut. Arvestades selle investeeringu äritootlust, vaatas vabariigi valitsus taotluse läbi – arvestades, et riigikogu energiamajanduse arengukava nägi ette uusi jaamasid, toetas valitsus investeeringut läbi täiendavate tasuta CO2 kvootidega koostöös Euroopa Komisjoniga. Tootlus kasvas investeerimishetkel kuni 8%ni," selgitas Parts tausta ja seda, miks projekt nõukogu vastuseisust hoolimata käivitati.

Parts lisas, et ei mõista praegust hüsteeriat. "On ju täiesti loomulik, et praegu, kui turuhinnad on kukkunud, hindavad kõik ettevõtted oma põhivarad alla. Kui hinnad tõusevad, siis hinnatakse jälle üles,“ seletas Parts. Ta lisas, et allahindamine on raamatupidamislik standard, et väärtust õiglaselt kajastada.

Ta rõhutas, et Auvere jaam on endiselt väga vajalik – nii julgeoleku kaalutlustel kui ka varustuskindluse tagamisel.

„Kui see investeering tehti – üks tehti ja teisest loobuti –, siis oli selle hetke kõige odavam elekter Narva tahkel kütusel töötav jaam. Töötasime läbi tuumainvesteeringu koostöös Leeduga, vaatasime läbi gaasi- ja taastuvenergia, vaatasime läbi kõik energiavõimalused. Tegemist on jätkuvalt konkurentsivõimelisima energia tootmisvõimsusega, mida tol hetkel oli võimalik jagada. Kas aastal 2016 on turu seis midagi muud? Ma sügavalt kahtlen selles,“ märkis Parts.

Kaisa Gabral

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.